Esmaspäeval kooli ei olnud, nii et otsustasime minna Šveitsi “ringreisile” mis hõlmas Luzerni, Berni ning Interlaken osti, ma olin alguses üsna kõhklev selle reisi suhtes, kuna 9 inimesest kes sellest reisist osa võttis ei olnud ainult minul kõiki ühistranspordivahendeid hõlmavat kaarti nii, et ma pidin igas peatuses endale pileti ostma, ma oleks arvatavasti ühe päeva pileti rongide jaoks ostnud, aga kui kuulsin, et pilet maksis 60 franki siis otsustasin siiski, et oleks targem ühe korra pilet osta, kuna algne reisiplaan nägi ette ainult St. gallenisse minekut (kuhu me mitte kunagi ei jõudnudki :D)

Esimeses sihtkohas - Luzernis oli üsnagi huvitav, jagunesime gruppidesse ning sättisime ise oma aega, ma läksin USA-lase Kellyga, lõpuks jõudsime H&M poodi kust me mõned uued riideesemed soetasime :-)

Kell 12.30 saime rongijaamas kokku ning käisime mäkkäris söömas (McDonaldsis) :-)

Sealt edasi suundusime rongiga Interlaken osti, reis võttis mingi 3 tundi -.- sest mitte keegi meist ei olnud teadnud, et liin Luzern-Interlaken ost sõidab üle mägede umbes 30 km/h kiirusega, Bern-Interlaken ost oleks olnud umbes 3 korda kiirem, aga lõppude lõpuks see oli siiski seda väärt, kuna vaade rongiaknast sõites üle mägede, vaadates võimsaid lumekattega mäetippe oli üsnagi muljetavaldav.

Interlaken ei olnud minu jaoks kuigi huvitav, kuid tagasiminek oli (kahjuks) - kuna me jõudsime rongijaama selleks ajaks kui rongi väljumiseni oli kaks minutit, mul ei olnud piletit nii et kibekiiresti ma küsisin et kus on piletiautomaat (jaama teises otsas) - see oli arvatavasti mu elu kõige kiirem jooks automaadini ning tagasi, jõudes perrooniile märkasin ma liikuvat rongi (häbematu ei oodanud mind) :-) aga ülejäänud reisikaaslased olid siiski perrooniil ootamas, ja õnneks ei pidanud järgmist rongi ka kaua ootama, pool tundi.

Tagasi Fribourgi jõudes lõin kokku oma piletite hinnad ja sain summaks 70 franki, oleks olnud siiski vist soodsam see kogupäevapilet osta :-)

Huh huh, vabandust mu pika vahe pärast kirjutamisel. Ma proovin natukene tihedamini kirjutada.

Tänane päev tundus teistest kuidagi erinev.. koolipäev kestis 9 tundi, peatuse poole kõndides tundsin ennast kuidagi apaatsena, buss oli loomulikult pilgeni täis, panin klapid kõrva ning üritasin postist kinni hoida, kuid tunne on siiski nii väsinud, ka praegu.

Ausalt öeldes kõige parim aeg puhkehetkedeks on lihtsalt omas toas arvutis istuda ning youtubest ja facebookist videoid ning pilte vaadata.

Mul on ausalt öeldes väga palju teha olnud, iga õhtusöök tundub kui kohustus oma perele päeva sündmustest rääkida, mul pole midagi selle vastu, aga ainuke asi on see, et ma pole harjunud tund aega kestvate perekesksete õhtusöökidega.

On ka mõned rõõmuhetked olnud, näiteks täna jõudis lõpuks kohale mu pangakaart mille ma olin läbi bürokraatiakadalipu lõpuks kätte saanud.

Inimesed kohapeal on väga sümpaatsed ning hämmastavalt tolerantsed, mitte üheski tunnis ei ole makuulnud naerupahvakut kui keegi “feilinud” on

Paremateks tuttavateks olen ma teiste vahetusõpilastega saanud, Andrew, Shelby, Kelly, Etienne, Grace ning Whitney Ühendriikidest, Eline Belgiast, Zaynep Türgist ning Diana Costa Ricast.

Vahetunnid siin on hämmastavalt pikad, keskmiselt kaks tundi ning kolmapäeval koguni neli tundi, selle ajaga käin ma tihti, liiga tihti peatänavat ääristavates restoranides söömas, keskmine maksumus iga söögikorra peale on 10 franki… peaks kuidagi kokku hoidma..

On ka natukene halvemaid uudiseid, mu Rootsi keel on kuu ajaga halvenenud märgatavalt, olen kohtunud kolme teise rootslasest vahetusõpilasega.. Iga kord kui ma üritan nendega rääkida tuleb mu suust välja mingit Prantsuse-Rootsi mikstuuri. Ma ei tea mis sellega järgmine aasta saab, küllap pean panema lootused Juta tolerantsi peale.

Vabandan veel kord pika vahe pärast, ma üritan edaspidi regulaarsem olla.

Käisime eile õhtul tuttavate juures, nad olid fondüüd valmistanud ning  kutsusid ka meid õhtusöögile, ka mind kutsuti kaasa.

Kohale jõudes tuldi meid tervitama ukse peale, põsemusid (ka mehelt mehele) ma ei harju sellega vist mitte kunagi.

Kohal olid kaks nende poega, nende sõber ning loomulikult vanemad ise. Fondüü oli veel valmimisel, nii et ma natukene aega rääkisin vanematega juttu ning siis läksin ma ka poisse tervitama.

Minu suureks üllatuseks mängisid nad just Halo 2’te!!!!!!! Me leidsime koheselt ühise keele kui ma näitasin neile selle mängu secret passage’id ja easter eggid :D oli see ju ikkagi üks mu lemmikmängudest.

Siis kutsuti meid sööma, laua peal oli kaks suurt kaussi mis oli sulatatud juustu täis, ning meile jagati leiba ning kartuleid, et me saaks neid seal juustu sees ujutada. Mu vahetusisa Philippe ka hoiatas, et ma oma juustu/leivapalakest ära ei kaotaks, sest vastasel korral peaks ma võõrustajatele pudeli veini välja tegema, nii et ma lükkasin oma saia ikka korralikult kahvlipõhja.

Kui söödud ajasime me veel natukene juttu, peamiselt nemad. Ma üritasin kuulata (nüüd natukene rohkem arusaava näoga) ning kui ma mõnest lõigust täiesti aru sain, ütlesin ma ka oma arvamuse, näiteks kabelite rohkus hispaanias.

Hispaaniast, võõrustajad Sophie ja Philippe olid hiljuti käinud Hispaanias puhkusel ja nad näitasid meile kõiki oma tehtud fotosid :D

Lõpuks me vaatasime ka minu blogivideoid, neile väga meeldisid need :-)!

Jep, täna oli pigem selline ametlik päev. Käisin ostsin endale telefonikaardi, läksime kohalikku Marly Administratsiooni, seal selgus et me peame minema kõrvallinna politseisse, et teha mu passist koopia jne jne, siis pidime minema tagasi Marlysse et saada teada, et ma saan oma paberid kätte nädala pärast (ma ei ole isegi kindel mis paberid ^^) Aga siiski kohtusin ma linnas ka paljude oma õdede/venna tuttavatega, suutsin nendega mingi algelise vestluse juba pidada, siis minuga kontakteerus facebooki kaudu üks mu õdede tuttav, nii need uued sõbrad tasapisi tulevad. Õhtul käisin Cheopsiga jalutamas, ta ei tahtnud alguses üldse kaasa tulla, siis kui mu vahetusisa tõi mulle koeraküpsiseid oli ta natukene aega õhetava näoga mu kõrval.

Tahtsin minna alguses jõe juurde, kuid ma ei keeranud õigest kohast paremale ja kõndisin vales suunas, kui tahtsin tagasi pöörata siis Cheops ei tahtnud kaasa tulla (teda ei saanud reaalselt vedada ka, ta on nii suur, istus lihtsalt paigal.) Jälle tulid küpsised appi küpsis Cheopsi nina ees jooksin ma teed mööda tagasi kuni sain õiget teed mööda jõe juurde ning sealt ta tuli juba korralikult kaasa.